La MuuLa Muu

Cheese icon

Meie lugu

Homemade

Meie lugu sissejuhatus

La Muu sai loodud selleks, et aidata Priidul üle saada ühest lapsepõlvetraumast – kenasti alanud jäätisetegu lõppes külma šokiga, kui poiss avastas, et jäätise külmutamiseks on tarvis jäätisemasinat! Pettununa tõotas väike Priit, et meheks sirgudes ning rikkaks saades ostab ta selle krdi jäätisemasina ning viib lõpule missiooni, mis lapsepõlves valusalt oli katkenud!

Aga see on muidugi nali. Tegelikult sai La Muu loodud selleks, et leida keskeakriisi-saarele randuvale Rasmusele tegevust peale seda, kui ta ühest suurest pangast sooja koha pealt äkitselt ja segastel asjaoludel koondati.

Mis iganes need ajendid olid, on teada, et 2012. aastal otsustasid kaks sõpra - Rasmus Rask ning Priit Mikesaar - luua ettevõtte missiooniga edendada Eesti mahetootmist. Priit oli selleks ajaks juba päris mitu aastat vedanud Biomarketi ökopoodide ketti. Äri edenes, aga Priit ei mõistnud, kuidas saab olla nii, et kuigi Eestis tegutses palju usinaid mahepõllumehi, olid enamik tema poes müüdavad mahetooted pärit Saksamaalt.

Koos Rasmusega asuti sepistama plaani, kuidas Eesti oma mahetoodete töötlemisele tuul purjedesse saada. Jäätis tundus mõlemale mehele just selline toode, mis võiks hästi Eesti mahetootmise lipulaevaks sobida – kõik peamised koostisosad (piim, koor, munad, marjad ja puuviljad) olid kõik kenasti Eesti mahetalunikelt kättesaadavad. Tehtud, mõeldud!

Rasmus ja Priit La Muu esimeses vabrikus. 2013

Spoon 100 grams One hundred

Meie lugu jätk

La Muu esimene jäätis jõudis Biomarketi müügiletti 18. detsembril 2012. aastal ning esimese kuuga müüdi jäätiseid koguni 5 tükki. Ei, vabandust - esimese minutiga müüdi 5 tükki. Ning teisest minutist edasi juba palju rohkem. Kohe niipalju, et kuu pärast olid Rasmus ja Priit jäätisetegemisest nii väsinud, et otsustasid tüütust tootmisest ja müümisest pikema puhkuse võtta.

Valik oli keeruline - kas rahmata jäätist teha ning saada kiiresti rikkaks või elada edasi inimese kombel, nagu nad seda varem olid hästi mõistnud teha. Koos otsustati kolmanda variandi kasuks - tööle palgati mitu töökat, tarka ning vastupidavat naist, kes meeste eest jäätise valmis tegid. Et mitte lollina näida, panid asutajad endile kiiresti kõmisevad tiitlid. Rasmus hakkas kutsuma end "tegevjuhiks" ning Priit "peadirektoriks". Kui Priit oli hakanud kutsuma end "peadirektoriks", hakkas Rasmus end kutsuma "CEOks”.

Jäätisepakendi kavandeid oli alguses lausa seitse.